Nitraat
Mis on nitraat
Nitraat on polüaatomiline ioon keemilise valemiga NO⁻3. Seda iooni sisaldavaid sooli nimetatakse nitraatideks. Nitraadid on väetiste ja lõhkeainete tavalised komponendid. Peaaegu kõik anorgaanilised nitraadid lahustuvad vees. Lahustumatu nitraadi näide on vismutoksünitraat.
Nitraadi eelised
Madalam süstoolne ja diastoolne vererõhk
Parem sportlik jõudlus
Suurenenud hapnikuga küllastumine (hapniku hulk veres)
Südamepuudulikkusega inimestel on vähem sümptomeid
Paranenud verevool ajus pärast insulti
Madalam insuldi, südamehaiguste, perifeersete arterite haiguse ja südamepuudulikkuse risk
Miks valida meid
Ekspertiis
Meie meeskonda kuuluvad kvalifitseeritud ja kogenud spetsialistid, kes on oma ala asjatundjad.
Kliendikeskne
Seame esikohale oma klientide rahulolu ning tagame nende vajaduste õigeaegse ja tõhusa täitmise.
Kvaliteedi kontroll
Täieliku standardse kvaliteedijuhtimissüsteemiga oleme saanud ISO9001 sertifikaadi, mille on sertifitseeritud ISO ja Bureau Veritas poolt.
Kvaliteetne teenindus
Pakume kvaliteetset teenust, tagades, et meie kliendid saavad oma investeeringu eest väärtust.
Mis juhtub nitraadi ja nitritiga keskkonnas?
Nitraate ja nitriteid leidub looduslikult pinnases, vees, õhus ja taimedes. Väetiste ja loomsete jäätmete kasutamine suurendab nitraatide hulka keskkonda.
Nitraadid ja nitritid lahustuvad vees kergesti ja liiguvad seetõttu kiiresti läbi pinnase pinna- ja põhjavette. Pinnas ja vees jäävad need kemikaalid tavaliselt alles seni, kuni taimed omastavad või mikroorganismid muudavad need mõneks muuks kemikaaliks (nt lämmastikuks). Nitraadid ja nitritid ei aurustu õhku.
Mis on nitraat ja miks me seda mõõdame?
Nitraat pinnavees
Kui liigsed toitained – nagu nitraat ja fosfor – satuvad veekogusse, on sageli tagajärjeks kahjulik vetikate õitsemine (HAB). Need õitsengud võivad tekitada ohtlikke toksiine ja põhjustada lahustunud hapniku vähenemist, mille tulemuseks on kalade hukkumine. Eriti problemaatiline on vetikate õitsemine veekogudes, mis on joogiveeallikad.
HAB-de ohtude tõttu on paljude veekvaliteedi seireprogrammide eesmärk kindlaks teha, millal esineb liigne nitraadisisaldus. Vaadake meie ajaveebi postitust HABs|Kõik, mida pead teadma, et rohkem teada saada.
Nitraat joogivees
Nitraat võib tarbimisel põhjustada muid terviseprobleeme, eriti väikelastel. Kokkupuude kõrge nitraadisisaldusega joogiveega võib põhjustada methemoglobineemiat, mida nimetatakse ka "sinise beebi sündroomiks". See seisund esineb sageli siis, kui imiku piimasegu valmistamiseks kasutatakse vett, milles on palju nitraate.
Toitmiseks valmis imiku piimasegu tootjad saavad oma tootes nitraadisisalduse mõõtmiseks kasutada erinevaid meetodeid, näiteks meetodit, mis on saadaval meie automaatse keemiaanalüsaatori FS 3700 jaoks.
Kui imikud võtavad nitraate, muudetakse see suus ja maos olevate bakterite toimel nitritiks – imiku magu on vähem happeline kui täiskasvanutel. Nitrit seondub hemoglobiiniga, moodustades methemoglobiini, mis on hemoglobiini eritüüp, mis ei suuda rakkudesse hapnikku vabastada.
Kõige sagedasem "sinise beebi sündroomi" sümptom on hallikassinine värvus, mis tekib lapse huultel; see võib lõpuks levida ka ülejäänud kehale, mille tulemuseks on kõige raskematel juhtudel surm.3
Täiskasvanutel võib tekkida ka methemoglobineemia ja tekkida südame löögisageduse tõus, nõrkus, iiveldus ja isegi surm.
Nitraat reovees
Lisaks nitraadile võib keskkonnas leiduda ka teisi lämmastiku keemilisi vorme, nagu nitrit ja ammoniaak. Lämmastiku tsükkel kirjeldab, kuidas need muunduvad ühest vormist teise. Kas soovite lämmastikuringe kohta rohkem teada saada? Vaadake seda Minnesota ülikooli lämmastikutsükli ülevaadet.
Reoveepuhastuse üks eesmärke on lämmastiku eemaldamine, et vältida vastuvõtuvete ülerikastamist. Lämmastikutsükli protsessid – eriti nitrifikatsioon ja denitrifikatsioon – mängivad selle eesmärgi saavutamisel üliolulist rolli.
Ammoniaak muudetakse nitritiks ja lõpuks nitraadiks protsessi, mida nimetatakse nitrifikatsiooniks. See protsess toimub aeroobsete bakterite abil – need vajavad ellujäämiseks hapnikku.
Nitrit ja nitraat, mida ühiselt nimetatakse (NOx), muudetakse lämmastikgaasiks ja eemaldatakse reoveest bioloogilise reaktsiooniga, mida nimetatakse denitrifikatsiooniks. See protsess nõuab väga vähe lahustunud hapnikku (DO) ja piisavat orgaanilise süsiniku varustamist, seega on nitraatide ja COD/BOD/DOC seire denitrifikatsiooniprotsessi juhtimiseks kriitilise tähtsusega.
Nitraat vesiviljeluses
Nagu varem mainitud, võib kõrge nitraadisisaldus toita HAB-sid, mille tulemuseks on kalade hukkumine. Kuid kas vees sisalduvad nitraadid mõjutavad otseselt veeliike, kui HAB puudub?
Looduslikud nitraadisisaldused on mõnes pinnavees suhteliselt madalad – 1 mg/l või alla selle.1 Sellel tasemel nitraadid ei ole kahjulikud, kuid nitraadisisalduse liiga kõrgeks tõusmisel võib veeliikidele näha kahjulikku tervisemõju.
Ühes looduskaitsefondi mageveeinstituudi läbiviidud uuringus uuriti vesiviljeluses kasvatatud vikerforelli kroonilise kokkupuute mõju mõõdukate nitraatlämmastiku tasemetega (75–100 mg/l). Tulemused viitasid deformatsioonidele ja olulistele käitumuslikele muutustele retsirkuleerivates vesiviljelussüsteemides (RAS) nendel tasemetel. Vaadake meie selleteemalist ajaveebipostitust: Nitraadisisaldus vesiviljeluses võib olla ohtlikum, kui arvate.
Nitraatide tase võib RAS-is koguneda, kui kalad eritavad ammoniaaki ja biofiltratsioonisüsteemid muudavad selle nitraadiks. Nitraadisisalduse seire võib aidata vesiviljeluse juhte teavitada, millal toiminguid kohandada – see võib hõlmata veevahetuse kiiruse suurendamist, denitrifikatsiooniseadme lisamist või söödakoormuse vähendamist.
Nitraadid toidus
Nitraati kasutatakse tavaliselt peekoni, singi, salaami ja mõne juustu säilitusainena. Uuringud on seostanud nitraadi kasutamist nitrosoamiinide moodustumisega, millest mõned on vähki põhjustavad ühendid. Üks viis nitrosoamiinide moodustumiseks on see, kui nitritid – organismis looduslikult nitraadist muunduvad – asuvad valkude läheduses; seda seisundit leidub valgurikastes toitudes, näiteks lihakonservides. Kui lihakonservi küpsetatakse kõrgel temperatuuril, on nitrosamiinide moodustumine lihtsam.
While nitrate's use as a preservative receives a considerable amount of attention, humans receive very little of their dietary nitrate intake from processed meat – only about 5%. Most of the dietary nitrate (>80%) saame köögiviljadest, kusjuures rohelised lehtköögiviljad koguvad sageli kõrge nitraadi kontsentratsiooni.
Säilitusainena lisamise asemel omandavad köögiviljad mullast, kus nad kasvavad, nitraate, kusjuures väetisega rikastatud mullas kasvatatud köögiviljade sisaldus on suurem kui mahetoodetes.5 Köögiviljades sisalduvad nitraadid moodustavad väiksema tõenäosusega nitrosoamiine, kuna need ei ole valgurikkad toidud. Köögiviljad sisaldavad ka ühendeid (nt C-vitamiini ja polüfenoole), mis aitavad minimeerida nitrosamiini moodustumise võimalust.
Köögiviljades sisalduv nitraat võib olla kasulik, kuna nitraat on seotud lämmastikoksiidi tootmisega. See gaas võib muuhulgas alandada vererõhku ja aidata võidelda infektsioonidega.6 Üks asi, mida tuleb tähele panna – kuigi köögiviljadest on võimalik saada nii palju nitraate, et tekib methemoglobineemia. võib tulemuseks olla, on selle juhtumine väga ebatõenäoline.
Lisaks nitraadi mõjule inimorganismile on köögiviljade nitraadisisalduse jälgimise teine põhjus väetamise ja saagikoristuse aja optimeerimine, kuna nitraadi kontsentratsioon lehtköögiviljades võib päeva jooksul kõikuda.
Niisiis, kuidas mõõdetakse nitraadisisaldust toidus? Mõningaid suhteliselt odavaid meetodeid, mida käsitleme järgmises jaotises – eriti kolorimeetrilisi ja potentsiomeetrilisi meetodeid – saab nitraatide analüüsiks kasutada seni, kuni tekib vesilahus. Üks protseduur proovi analüüsiks ettevalmistamiseks on ahjus kuivatatud lehtede proovide segamine alumiiniumsulfaadi ekstraktsioonilahusega.
Nitraadid vs nitritid?
Nitraadid ja nitritid on lämmastikku ja hapnikku sisaldavad ühendid. Nii nitraadi- kui ka nitritimolekulid sisaldavad ühte lämmastikuaatomit. Nitrititel on kaks hapnikuaatomit, nitraatidel aga kolm hapnikuaatomit.

Nitraat
Nitraat esindab lämmastiku oksüdeeritumat olekut. Autotroofsed bakterid muudavad ammoniaagi aeroobsetes tingimustes nitritiks ja seejärel nitraadiks; välk muudab suures koguses õhulämmastikku (N2) otse nitraadiks. Nitraadi bakteriaalne redutseerimine võib anaeroobsetes tingimustes toota ka nitritit.
Nitrit
Nitritilämmastik esineb ammoniaagi/ammooniumi bioloogilise lagunemise vaheetapina. Autotroofsed bakterid muudavad ammoniaagi oksilistes (aeroobsetes) tingimustes nitraatideks.
Nitrifikatsioon ja denitrifikatsioon
See protsess toimub looduslikult järvedes, jõgedes ja muudes vesi- ja looduskeskkondades. Neid bioloogilisi protsesse kasutatakse tavaliselt reoveepuhastuses või biofiltratsioonis lämmastiku eemaldamiseks. Nitrifikatsioon võib tekkida joogivee jaotussüsteemides, kus see on soovimatu ja seda tuleks hoolikalt jälgida.
Nitrifikatsioon on ammoniaagi kaheetapiline aeroobne bioloogiline oksüdeerimine nitritiks ja lõpuks nitraadiks. Denitrifikatsioon on mikroobselt hõlbustatud protsess, mille käigus nitraate redutseeritakse anoksiliselt, et saada viimase etapina molekulaarne lämmastik.
Nendes protsessides kasutavad autotroofsed bakterid (nt nitrosomonas) või heterotroofsed bakterid (nt nitrobakterid) reoveepuhastuse oksilistes (aeroobsetes) ja anoksilistes tsoonides erinevaid tingimusi, et muuta ammoniaak, nitraat ja nitraat gaasiliseks lämmastiks. Hapnikukontroll on muude oluliste tegurite, näiteks leeliselisuse, nitrifikatsiooni jaoks kriitiline. Selle protsessi käigus tuleb jälgida ja juhtida lahustunud hapnikku (DO). Tõhus denitrifikatsioon sõltub DO puudumisest ja sobivast kogusest kergesti lagunevast süsinikust.
Miks mõõta nitraati ja nitritit?
Keskkonnas toimuva lämmastikuringe lahutamatu osana on nitritid ja nitraadid toitained ning taimede ja neid tarbivate komplekssete organismide jaoks ülitähtsad lämmastikuallikad. Nitraadiioon, mis koosneb hapnikust ja lämmastikust, esineb looduslikult pinnases. Kuna nitritid oksüdeeruvad kergesti nitraatideks, ei leidu neid pinnavetes sageli.
Kui kontsentratsioone jälgitakse ja hoitakse piisavalt, on nitrititel ja nitraadil oluline roll paljudes tööstuslikes ja munitsipaalveekvaliteedi seireprogrammides:
● Nitriteid kasutatakse sageli korrosiooniinhibiitoritena tööstusliku protsessi vees ja jahutustornides.
● Toiduainetööstus kasutab säilitusainetena nitritiühendeid.
● Paljud granuleeritud kaubanduslikud väetised sisaldavad lämmastikku nitraatide kujul.
Liigne nitritite ja nitraatide kontsentratsioon võib negatiivselt mõjutada veepuhastusprotsesse ja põhjustada terviseriske:
● Kõrge nitraadisisaldus vees võib viidata bioloogilistele jäätmetele stabiliseerumise lõppfaasis või tugevalt väetatud põldudelt äravoolule.
● Nitraadirikkad heitveed, mis juhitakse suublasse, võivad halvendada vee kvaliteeti, soodustades vetikate liigset kasvu.
● Liiga suures koguses nitraate (MCL {{0}} mg/L) sisaldav joogivesi võib põhjustada imikute methemoglobineemiat (sinised imikud), samas kui nitritite kontsentratsioon ületab harva 0,1 mg/l.
Nitritite ja nitraatide kontsentratsioon võib negatiivselt mõjutada reoveepuhastusprotsesse ja ohustada tervist:
● Nitraadid põhjustavad lagunemist süsteemides, mis säilitavad bioloogilise fosfori eemaldamise, saastades anaeroobse tsooni tingimusi.
● Kloori desinfektsioonisüsteemi tõhusust vähendab nitriti olemasolu.
● Reovee heitvee anorgaanilise lämmastiku (TIN) üldsisaldus aitab kaasa vee kvaliteedi halvenemisele.
See vastab lämmastiku suurimale võimalikule oksüdatsiooniarvule. Nitraat on potentsiaalselt võimas oksüdeerija, mida tõendab selle plahvatusohtlik käitumine kõrgel temperatuuril, kui see detoneeritakse ammooniumnitraadis (NH4NO3) või mustas pulbris, mis süttib esmase lõhkeaine lööklaine toimel. Kuid erinevalt punaselt suitsevast lämmastikhappest (HNO3/N2O4) või kontsentreeritud lämmastikhappest (HNO3), on neutraalse või kõrge pH-ga vesilahuses lahustatud nitraat ainult nõrk oksüdeeriv aine ja on steriilsetes või aseptilistes tingimustes stabiilne. mikroorganismide puudumisel.
Selle oksüdatsioonivõime suurendamiseks on vaja happelisi tingimusi ja kõrgeid kontsentratsioone, milles nitraat muundub lämmastikhappeks. See käitumine on kooskõlas elektrokeemia redutseerimis-oksüdatsiooni (redoks) üldise teooriaga: oksüdeeriv võimsus suureneb happelistes tingimustes, samas kui redutseerivate ainete võimsus suureneb aluselistes tingimustes. Seda saab illustreerida Pourbaixi diagrammi (Eh–pH diagrammi) abil, mis on koostatud Nernsti võrrandi ja vastavate redoksreaktsioonide abil. Oksüdeerijate redutseerimisel oksüdatsiooniaste langeb ja reaktsiooni käigus vees eralduvad oksiidioonid (O2−) protoneeritakse happelistes tingimustes (O2− + 2 H+ → H2O) kergemini, mis põhjustab redutseerimisreaktsiooni. õigus Le Chatelier’ põhimõtte järgi. Redutseerivate ainete oksüdeerimisel toimub vastupidine: oksüdatsiooniastme tõustes on keskaatomi poolt tekitatud positiivsete laengute ülejäägi neutraliseerimiseks vaja oksiidianione. Kuna põhitingimused soodustavad oksiidianioonide (2 OH− → O2− + H2O) tootmist, viib see oksüdatsioonireaktsiooni keemilise tasakaalu paremale.

Ettevõtte sertifikaadid
Täieliku standardse kvaliteedijuhtimissüsteemiga oleme saanud ISO9001 sertifikaadi, mille on sertifitseeritud ISO ja Bureau Veritas poolt. Samuti tunnustab meid Alibaba tugevustarnija, Alibaba Tianjini e-kaubanduse koja direktor, nii TUV kui ka Alibaba kinnitatud tarnija ning Hiina rahvusvaheline agrokeemia- ja põllukultuuride näitus suurepärane väetiseeksportija.



Meie tehas
Meie tehas keskendub peamiselt ammooniumsulfaadi granuleeritud, magneesiumsulfaadi (kieseriit), tsinksulfaadi, mangaansulfaadi jne tootmisele, uurimisele ja arendamisele. Väljund on 100000mts ammooniumsulfaadi, 50000mts magneesiumsulfaadi, 30000mts tsinksulfaadi ja 8000mts mangaansulfaadi puhul. Ja meil on ekspordilitsents kogenud müügimeeskonnaga.

Esitatud küsimused
Oleme tuntud kui üks juhtivaid nitraaditootjaid ja tarnijaid Hiinas. Võite vabalt müüa meie tehasest kvaliteetset nitraati konkurentsivõimelise hinnaga. Hinnapakkumise saamiseks võtke meiega kohe ühendust.
